Pronatsioon

Testikeskus

Pronatsioon

Pronatsioon on jala omadus leevendada põrutust, mis tekib inimese jalgade tavapärasel kokkupuutel maapinnaga (ehk looduslik amortisaator). Erineva nurga all jala asetamine maha suunab tekkinud põrutust mööda jalga edasi erinevalt. Jala normaalse liikuvuse korral puudutab maad kõigepealt talla välisserv, seejärel toetub jalapöid maha kogu talla ulatuses, ning lõpuks lahkub maast rulludes üle suure varba liigese ning suure varba.

Erinevatel inimestel on erinev liikumisviis ning jalgade ehitus,lihtsustades on jagatud nende pronatsioon kolmeks “tava”variandiks. Kindlasti on aga väga palju varieeruvusi, kuna alati on neid kes ei mahu sõna “tavaliselt” alla.

  • Alapronatsioon
  • Normaalpronatsioon
  • Ülepronatsioon

ALAPRONATSIOON

Esineb tavaliselt kõrge pöiavõlvi korral, millega kaasneb pöia vähene liikuvus. Jooksu ajal asetub jalg maha välisservale, pöia sissepööret ja sujuvat rullumist üle pöia keskosa sissepoole aga ei toimu. Kogu koormus langeb ning jääbki põhiiselt jala välisküljele. Eeldab eriti põrutuskindlaid jalatseid, kuna jala enda võime põrutust leevendada on väike, sest pöiavõlvide elastsus on vähene.

alt

 

NORMAALNE PRONATSIOON

Jalg puudutab maad välisservas, rullub diagonaalselt üle keskosa ning lahkub maast üle suure varba. Kõik pöiavõlvid võtavad osa löögi pehmendamisest. Kõik see toimub nii, et suuri kõikumisi pöia kaldenurkades ei avaldu. Sellisel juhul võib kasutada nii pehmemaid kui veidi jäigemaid (õhema tallaga) jalatseid, jala liikumist piirama ei peaks.

alt

 

ÜLEPRONATSIOON

Jalg asetub maha normaalselt (või juba kohe liialt siseküljele) ning vajub siis liialt siseküljele, tekitades nii suuri pingeid liigestele. Selline olukord kaasneb tihti siis, kui tegemist on liialt elastsete (tihtipeale ka madalate) pöiavõlvidega jooksjatega. Kaasa aitab suur kehakaal ning pöidade vähene valmisolek liikumiseks.

alt