Talvine kihiline riietumine
Paljudel spordialadel, mida harrastatakse õues põhjamaiselt karges ja muutlikus kliimas, vajatakse lisaks higi eemaldamisele ka kõrgendatud soojapidavust ning kaitset tuule ning vihma eest. Kõiki neid omadusi ühte ja samasse riidekihti saab küll ka ühendada, aga see pole siiski mõistlik. Universaalsem ning odavam on juba tuntud kihilise riietumise põhimõte, kus:
alumiseks kihiks kehale liibuv niiskust naha pinnalt eemaldav aluskiht, selle peale vajadusel soojust isoleeriv, aga samas hästi ventileeritava struktuuriga materjalidest vahekiht, ning kõige peal vajadusel tuult ning vihma pidav pealiskiht. Kõikide kihtide juures on väga oluline sobiv ventileeritavus, et vältida umbset kilekotiefekti. Seda on eriti keeruline saavutada vihma- ning tuultpidava pealiskihi juures. Siin tulebki kasutada kõige kallimaid ning tehnilisemaid materjale, mida igal aastal tuleb tootmisest järjest uuemaid, funktsionaalsemaid ning mugavamaid. Odavamate toodete juures on kasutatud lihtsamaid konstruktsioone, nagu näiteks klappe kus vihm valgub jooksujakilt või pükstelt ülalt alla maha ja mis sulguvad kõvema tuule puhudes, samas pääseb ventileerimiseks vajalik õhk klappide vahelt alt üles liikuma ka pealiskihi alla. Selline õhutus on aga siiski suhteliselt piiratud efektiivsusega.
Ükski kiht ei tohi olla niiskust siduv, st kõik materjalid peaksid niiskust läbi ventileeriva õhuliikumise kergesti ära andma, see saab märjas tekkivat külmasilda vähendada.
Tihti on võimalik ja otstarbekas kasutada ka vaid kahte riidekihti. Näiteks kombineerides alus- ning vahekihti tuule- ja vihmavaba ilma korral, või alus- ja pealiskihti tuulise või vihmase aga mitte väga külma ilma korral. Variante on muidugi palju ning on suures sõltuvuses inimese individuaalsetest nõudmistest, näiteks temperatuuritundlikkusest. Tõsiselt külma ilma puhul näiteks soovitame hakata kasutama näomaski — siis saab vajadusel ka sissehingatavat õhku läbi maski veidi eelsoojendada.
Igal juhul on vajalik veidi vilumust ning kogemusi, et saavutada ilmale vastav õige riietumise tasakaal jooksuriiete kasutamises. Üldine rusikareegel on selline, et esimesed viis minutit võib õue minnes tunduda, et selga sai liialt vähe riideid ning on veidi jahedam kui mugav oleks. Samas soojeneb keha varsti peale jooksu alustamist üles ning ülejäänud tund või paar on just parajalt mugav joosta. Hoiatuseks algajale – kui kohe jooksu alustamise jaoks on end hästi soojalt riietatud, võib ülejäänud aja aga olla liiga palav ning vedelikupuudus ja liigsest higistamisest tekkinud külmasillad riietuses tekivad kergemini. Kogenud jooksjad saavadki tuule- ning külmanubreid vaadates juba otsustada, mida täna selga kombineerida.
Tihti muutuvad ka ilmastikuolud jooksmise käigus. Siis on hea omada tehnilisi riietusesemeid, mida saab kergelt väikese mõõdu ning kaaluga pakikeseks kokku panna ning mugavalt endaga kaasa võtta. Näiteks sellised kindad.
Pimedal ajal tasub tähelepanu pöörata enda nähtavaks tegemisele. Kindlasti on hommikustel või õhtustel hämaratel või lausa pimedatel aegadel joostes vajalik olla VÄGA SILMAPAISTEV. Siin aitavad kaasa mitte ainud mõned helkurribad, vaid ka võimalikult erk riietus. Viimaste aastate tehnoloogiline areng on viinud selleni, et hästi valgust peegeldavaid (või vähemalt mitteneelavaid) riidekangaid suudetakse teha ka piisavalt pehmekoelisena ning hingavana, nii et nad sobiksid hästi jooksmiseks.
Lisaks on laboritestidega kindlaks tehtud, et erk oranz on kõige paremini erinevatest looduses esinevatest taustaoludest eristuv värv. Ega ilmaasjata liikluse ümbersuunamisel just oranzhe eraldusmärke ei tarvitata.
Juuresolevalt videolt saab paari minuti jooksul teada, mida oskavad juhtivad tehnilise riide tootjad jooksjatele välja pakkuda.