Rein Valdmaa kes on ise tegelenud jooksmisega 1974. aastast (PB 5000 m 13.48,56 ja 10 000 m 29.01,38). Lisaks tegelenud jooksususside ja –riietuse müügiga ligi tosin aastat soovitab alljärgnevat:
1. Kuldselt kõlab ütlus: “Pole halba ilma, on vaid vilets riietus.” Ei tasu unustada, et oleme Põhjamaa ja peame spordiriietust valima siinsele kliimale sobivalt. Viimasel kümnel aastal on meie kauplustes piisavalt saadaval meie ilmaoludele vastavaid rõivaid.
2. Jooksuriideid valides tuleks lähtuda nn kihilise riietumise põhimõttest. See võib tunduda kallis, aga kui peate tähtsaks head enesetunnet ja tervis, ei tohiks hind mängida rolli. Õigete ja sobivate riietuseesemete soetamine on pikaajaline investeering. Kui neid korralikult hooldada, püsivad nad aastaid kasutuskõlblikena. Tegelikult võib puuvillane riietusese osutuda tehismaterjalist valmistatud rõivast kallimakski. Sportimiseks tuleks kanda tehis-, vaba aja veetmiseks naturaalsest materjalist riidetooteid.
3. Iga kihi riietuseset ei pea korraga ostma.
Mitmeid jooksmiseks sobivaid riideid, eeskätt pesu, saab kanda ka suusatades ja rattaga sõites. Suusatamisel on vaja lisaks osta vaid kindad.
4. Kihilise riietuse põhimõttest. Esimene kiht (spordipesu) viib keha pinnalt kiiresti niiskuse. Nahk püsib kuivana, see aitab kaasa keha termoregulatsioonile ehk ühtlase temperatuuri hoidmisele. Teist kihti (lühikeste või pikkade varrukatega T-särk) võib kasutada ka esimese kihina. Jahedama ilmaga piisab, kui kanda esimest kihti ja tuulejakki. Miinuskraadiga temperatuuri puhul peaks kandma kolme kihti riideid.
5. Sportima minnes olgu teil alguses pigem jahedam. Halvem on, kui treeningu ajal keha ülekuumeneb. Sel juhul kulutate rohkem energiat, te ei tunne enam mõnu ja tekib kurnatus. Päris tihti kantakse isegi suvel sörkides pikki pükse ja pikkade varrukatega tuulejakki. Kui temperatuut tõuseb pluss 13 kuni 14 kraadini, tuleks joosta lühikestes pükstes ning lühikeste või pikkade varrukatega särgis. Palava ilmaga tasuks meestel treenida palja ülakehaga ja naistel kanda spordirinnahoidjat. Näiteks üks Eesti paremaid maratoonareid Villi Sudemäe ei kandnud särki mai algusest septembri alguseni!
Kui ilmad jahenevad, soovitan tõmmata jalga pikad liibuvad püksid ja selga teise kihi riietusese ehk tuulejakk. Kui temperatuur läheneb nullkraadile, pange ka kindad kätte ja tänu neile hakkab teil juba mõneminutise sörkimise järel soojem. Naistele tahaks meelde tuletada, et napilt nabani ulatuva särgikesega sportimine võib küll olla moekas, aga mitte tervislik.
6. Kahekihilisest riietusest piisab ka vihmasajus sportides. Tehismaterjal ei tõmba endasse vett, looduslik materjal aga küll.
7. Peakatet tuleks kanda ilmast sõltumata. Näiteks nokamüts kaitseb nii päikesepaiste eest kui ka vihmasajus, samuti aitab ära hoida higi voolamise silmadesse. Peale selle hoiab müts pea temperatuuri ühtlasena.
8. Pahatihti mõeldakse: mida paksemalt end riidesse panna, seda kergem on kehakaalu vähendada. Paraku sunnib keha ülekuumemine rohkem higistama ja veepuuduse korvamiseks tuleb palju juua. Kaalu vähendamiseks on teised viisid, selleks on vaja on rasva põletada, mitte kehast vett välja higistada. Pealegi kaob paksult riidesse toppituna sportimisel mõnu.
9. Kui harjutate kodunt eemal, peaksite kaasa võtma kuiva särgi, mis tuleks pärast treeningut kohe selga panna. Tugeva tuule puhul ei aita isegi kolm eri kihti riietust ja te võite seisma jäädes külmetuda.
10. Tehismaterjalist riietusesemete hooldamisel tuleks järgida juhiseid. Pesemisel ei tohi kasutada loputusvahendeid, sest need uhavad välja ained, millega rõivaid on töödeldud. Moodsa tehnoloogia järgi valmistatud riided lähevad kergelt puhtaks, neid pole vaja pesumasinas kuivatada, sest kuumus kahjustab tehismaterjali. Õige hooldamine tähendab pikaajalist investeeringut.
Nõuanded on avaldatud lisaks ajakirjas Jooksja